Mingi hulk kõnelusi... (1)

 Tartu Üliõpilasteatri etendus „Mingi hulk kõnelusi”

Tekst: Aleksandr Vvedenski

Tõlge, lavastus, valgus- ja helikujundus: Enor Niinemägi Laulud: Annabel Berg Kunstnik: Kudrun Vungi Laval: Joonas Vatter, Jörgen Sinka, Henrik Lainvoo või Enor Niinemägi, Peeter Piiri, Margaret Loik, Jan Remmelg, Frida Jantson-Köstner, Kristjan Tammi, Liisu-Johanna Olgo, Toomas Krips ja Saskia Reintam.

„Mingi hulk kõnelusi” on Tartu Üliõpilasteatri (TÜT) uuslavastus vene 30. aastate avangardluule klassiku Alekandr Vvedenski samanimelise teksti põhjal. Tegemist on juba TÜT’i kolmanda pöördumisega antud autori juurde. Tekst viib meid inimeksistentsi ontoloogiliste ja epistemoloogiliste küsimuste (eksi)radadele, mis lõppeb paraku jumaliku korralagedusega. Etenduses võib lisaks näitlejatele näha laval veel joonistuvaid pilte, hiilivaid diivaneid, kujunevaid kujusid ja helideks saavaid mõtteid, kuskil kõige selle kohal särab „mõttetuse täht” Soovitav kõigile absurdipoeetika ja psühhedeelia sõpradele. Olulisemad teemad Vvedenski tekstides on aeg, surm ja Jumal, mis moodustavad koos omamoodi metafüüsilise süsteemi. Vvedenski sõnul: „Ime on võimalik surma hetkel. See on võimalik, sest surm on aja peatumine.” (Hall vihik 1932-33) Käesolevat teksti võib vaadelda kui allegoorilist lugu inimese teekonnast läbi elu, sünnist surmani, sealt edasi ja sealt veel edasi.

Sisenege hullumajja Mu sõbrad, mu vürstid. Ta rõõmsalt ootab meid. Me rõõmsalt ootame meid. Laterna siin süütame, Latern ripub nagu tsaar. Siin jooksevad meil rebased, Kimedalt nad kiunuvad. See kõik on meile ajutine. Lilled kõikjal vatravad.