Kratt ei puhka kunagi. Talle peab alati tööd jaguma, muidu murrab ta isanda kaela. Ahnusel pole lõppu, laiskusel samuti mitte, kuid igal tehingul on oma hind.

​

Lavastus „Kratt” äratab ellu Eiseni 1895. aasta „Krati-raamatu”, mille põhjal jutustatakse lugu peremehest, sulasest ja kratist. Tagasivaade 19. sajandil kogutud pärimusse tõstatab küsimuse kuivõrd meie probleemid esivanemate omadest erinevad. On kratitegu kunst kaugest minevikust või võib ka tänapäeva inimene end mõnes karakteris ära tunda.

​

Tartu Üliõpilasteater, Võimlemisklubi Akros ja Tuleteater Zerkala toovad esimest korda koos lavale pärimuse „Kratt” — nüüdistsirkuse, draama ja tulekunsti sümbioosi.